Haapsalu sall, Airile

 Saigi valmis see minu mitte-eriti-kaua-tehtud kaunikene. Paistab, et minu tempoks ongi üks Haapsalu sall aastas, või kes teab, uue rätiraamatuga - mida minul veel pole - tõuseb ehk ka tempo. Aga praegu on küll viimase kolme aastaga saanud valmis kolm salli, kõik kingituseks.

Seekordne sall läheb Airile, minule jääb sellest vana õpetussõna - never say never. Ma olin ikka andnud oma salliraamatut huvilistele vaadata-mustrit valida sõnadega, et ärgu keegi endale seda va Kroonprintsi mustrit valigu, et seda koon ma vaid korra, endale. No kes hoolega uurib, siis on ju selge, et see sall sai endasse just selle Kroonprintsi. Airi lihtsalt on nii kohutavalt armas ja kena inimene, ja kui tema ikka seda nii väga tahtis, no mis seal ikka. Ja tegemise käigus sain kogemuse võrra targemaks. Tuli nimelt välja, et ma tahtsin seda mustrit (korra) kududa, aga mitte omada või kanda. Südamerahuga kingin selle Airile sünnipäevaks ja jään ootama seda uut, "oma salli mustrit"

Loomulikult oli kohe vaja hädasti pilti teha, ise äsja lõpetanud üle pooleteisetunnise jooksutrenni, mis tahtis hinge seest võtta, aga ei, ikka pildile ;) Loodusliku valgusega oli selleks ajaks ka juba, noh, kitsas. Aga siin ta on. Servas on sama raamatu kolmas äärepits - seal lihtsalt oli rohkem nuppe kui teistes.
Lõngaks sai DROPS Lace, kulus seda silma järgi hinnates kuskil poolteist tokki, sall on kootus vardaga 3 - ootan pikisilmi KnitPro sallivardaid, pits numbri jagu jämedamate varrastega.
Ahh, mulle endiselt meeldib pitsi kududa! :D