Total Pageviews

25.9.14

Gurmeejooksude hooaeg on läbi, gurmee loodetavasti kestab veel kaua.

Minu meelest on päris tore, kui käsitööblogis on igal aastal keskmiselt üks jooksupostitus ka :) Ja kuna sõbrad on küsinud ikka selle ja teise kohta, ja kuna hooajal on ametlikult kriips all - aga mitte peal - siis siit tuleb see va spordijutt.
Gurmeejooksude ristiisaks on - kes mäletab veel? - muidugi Valdek. Konteksti, kust see kõik tuli, ei mäleta ma ise ka. Aga eks see oli seotud ka sellega, et eelmine hooaeg... noh päriselt ei õnnestunud, ja kuidagi kohustuslikuks kiskus ka, Linnajooksud ja muu. Aga kui lõbus ei ole, siis teatavasti mina ju ei mängi. Seega, 2014. aasta jooksuhooaeg sai ametlikult Gurmeejooksude hooajaks, ehk siis et ilus peab olema, nii rajal kui raja kõrval ja niisama ka.
Hooaeg algas märtsis Linnasprindiga. Tore. Aga O on küll nice to do, aga minust ikka päriselt kaardiga ja päris metsas jooksjat ilmselgelt ei ole.
Mai alguses Vändra poolmaraton. Esimesed 10 kilti jooksime Marikaga koos, ilm oli suurepärane, rada küll igav, aga kõik sujus. Tempo oli hea, enesetunne ka. Siis läks Marika edasi ja mina keerasin poolmaratoni tagasipöördest Vändra poole tagasi. Nagu tellitult tõusid tuul ja vihmapilved. Maratoonaritest oli kahju, mina jõudsin enne päriselt külma vihma peaaegu et finišisse.
Vändras sündis ka mõte Ilusate medalite hooajast, sest see on ju ilus :) Nii et küll see Ilusate medalite hooaeg ka tuleb.
Nädal hiljem Tartu SEB kevadjooks, või mis see ka on. Ma ikka ei saa aru, miks 23 kilomeetrist distantsi jätkuvalt maratoniks nimetatakse. Maastikul, raske. Ei meeldinud. Mõtlesin: never ever. Mõtlesin, et kannatan Laulasmaa ultra treeningu nimel ära, aga ainult sellepärast.
Mai vist esimesel palaval laupäeval PAF Olümpiajooks. Oli tõesti harjumatult palav. Läbisin. Lõpus koos Veikoga. Sel hooajal on üldse olnud hästi vahva koos Veikoga joosta, trennis siis või võistlustel.

Mai lõpus Otepää Jooksutuur. Toimus esimest korda, Otepää ümbruses, maastikul, teadagi. 3-päevane üritus, 3 päevaga kokku maraton. Esimesel päeval 10 km Tehvandi metsades, teisel päeval 17,2 Pühajärve ümbruses, kolmandal päeval 15 km Kekkose rajal. Kokku 42,2 km. Nägime selle jooksu eelinfot eelmise aasta lõpus Pekist priiks üritusel korraldajate särkidel. Mina esiti muidugi viskasin nalja, et näed, peaaegu nagu sünnipäevajooks mulle tehtud, et tuleb ikka minna. Mida lähemale maikuu jõudis, seda selgemaks sai, et see polnudki nali. Nii et maastik ja mäed - ja ometi oli tegu pesuehtsa gurmeega. Päris tõsiselt. Parasjagu väike ja vahva üritus. Jooksime Marikaga koos, peaasjalikult. Taavi ja Tiit olid ka rajal. Ja no vaadake:
võiks arvata, et imeilusate medalite hooaeg juba käib :)
Ja umbes siit algasid ka minu treeningud Viljari koostatud plaanide järgi.
2 nädalat hiljem ultimatiivne gurmee - Laulasmaa Ultra. Sel korral oli piirideks 32 tundi ja 211 kilomeetrit. Selle aja sees võis siis teha, mida parasjagu osalejad soovisid - joosta ja jalutada, süüa ja seltsielu elada. Ringidel pikalt ei peatu. Sel aastal oli päris mitu pisiasja, mis natuke valesti läksid - a eks sel jooksul on just need pisiasjad natuke olulisemad kui muidu. See selleks. Protokolli sa kirja 30 tundi ja 4 minutit ja 147,7 kilomeetrit. Puhast jooksuaega oli sellest vast 23,5 tundi. Lõpp oli väga raske, nii raske, et ma suisa ütlesin, et järgmisel aastal ma seda avantüüri kaasa ei tee. Nojah, saame näha :)
Juuni lõpus toimus Otepääl 3-päevane ProRunneri jooksulaager. Pesuehtne gurmee :D
Juuli keskel toimus järjekordne esmakordne jooksuüritus Südasuve maraton Võsul. Seda hooaega saatis mõte joosta viimaks ometi maraton alla 4 tunni, eeldatavasti sügisel Tallinnas. Aga et see Võsu maraton kord juba oli, ja Tallinnas on olud alati ettearvamatud - nojah, mitte et mujal ei ole, siis olin stardis mõttega, et kui kõik klapib, siis lähen 4 tundi püüdma. Maraton toimus Võsu ümbruses maanteel ja joosti 4 ringi. Alustasime Veikoga koos, aga Veiko läks üsna alguses grupiga kaasa, minul olid nad nägemisulatuses. Oli ikka raske, aga samas kõik klappis. Tänu Tiinale sain rajal oma geele umbes õigel ajal; 3. ringi lõpuks oli Tapal rattaga kohale sõitnud minu suur vend, kes viimasel ringil läheduses oli, vahepeal juua andis, ergutas ja julgustas. Rada ja üritus nüüd gurmee just ei olnud, aga kui üks ei ole, siis on seda ju teine - aeg. Maratoni lõpuajaks 3 tundi, 57 minutit ja 27 sekundit. Õnnelik.
Edasi tuli võistlemisse pikem paus, kuhu mahtis ohtralt puhkust ja gurmeetreeninguid. Päris mitu neist sügisesel maratonirajal. Nui neljaks, aga trenn peab toimuma:
Selle pildi allkirjaks: Enne trenni 2,5 tundi loomaaias :) Siis lapsed issi ja autoga koju ja mina jooksin loomaaiast Tartu maanteele, aga et kesklinn ootamatult lähedal oli, siis veel tiir Kadriorus. Naudinguga.
Augusti keskel toimus ka Linnasprindi Ööorienteerumise 1. etapp. Saime Hellega 3. koha. 

Järvakandi Igamehemaratonile Viljar minna "ei lubanud", sest nädal hiljem toimus Rakvere Ööjooks. Sel korral siis augusti keskpaigas. Tahtsin ka seal teha ilusa jooksu, püüda isiklikku ja ehk saada aja alla 1.50. 
Ema tuli Rakverre kaasa, saatis rajale ja oli raja ääres ikka siin ja seal. Ja see oli nii tšill kogemus. Jooksu alustasime taas Veikoga koos. Mina jälgisin kilomeetriaega - noh, nii kaua, kui kella näha oli. Sest augusti keskpaigas läheb öösiti ikka päris pimedaks. Veiko oli veel 6. km minuga koos, siis jäi maha. Enne 9. km jõudsin järele Galinale, kellega me alates minu esimesest Narva Energiajooksust oleme ikka sõbralikult mõõtu võtnud. Galja jookseb ägedalt, aga seekord jäi ka tema maha. Jooksin umbes, kella ei näinud, kohati oli väga pime. Ma olen alati mõelnud, et selle jooksu TPs tuleks ümber seada, minul oleks sel rajal veel ühte TPd vaja. Kui Vaala keskuse juures viimaks kella nägin, oli selge, et 1.50 jääb alistamata. Pingutasin lõpus veel küll, aeg tuli 1.51.47, aga ma olin finišis ikka pärispäris pettunud. Jah, Viljariga nõus - ma tegin ilusa jooksu ja parandasin isiklikku pea 2 minutiga, ja pettumus läks ju lõpuks üle, aga siiski... 
Nädal hiljem olin Aleksandri poolmaratoni stardis Vodjal. Lihtsalt sellepärast, et minu meelest on oluline selliseid üritusi korraldada. Rada oli u 10 km, sai joosta kas 1 või 2 ringi. Rada oli igav ja u 6 kildi peal sai selgeks, et 2. ring jääb minu jaoks ära - jalahäda andis nii tugevasti tunda, et jätkamine oleks arutu. Mis tähendas, et olin pooldistantsi arvestuses naistest esimene. Muigggg ;)
Siis Öö-O teade, olime Hellega 5. kohal. Ja see oli vist selle hooaja viimane hea-enesetunde-jooks. Sest juba oli alanud masendavate treeningute etapp. Väsimus, jõuetus, kõrge pulss ka olematute tempode juures. Pikemalt ei peatu, see on ikka masendav - kui sa tahad joosta, aga ei saa, sest ei jaksa. Analüüsid, puhkus, trenn, puhkus, õnnestunud trenn ja siis taas järjestikku ebaõnnestumisi.
Ja september ja Tallinna maraton, ehk siis see, mille nimel kõik eelnev oli toimunud. Puhkasin enne palju. Nädal enne maratoni olin kindel, et starti ei lähe. Aga enesetunne paranes veidi ja pühapäeva hommikul olin Draamateatri ees kohal. Mõttega, et läheb, kuidas läheb. Ja esimene ring läks enam-vähem. Esimesed 1,5 tundi olin 4-tunni grupi sabas, siis läks korraks raskeks, jäin grupist maha, aga rassisin edasi. 1. ringi lõpus leidsin end uuesti ja jõudsin Kadriorgu. Ja tegelikult lõppes minu maraton juba seal. Uuesti seesama tappev väsimus ja jõuetus. Mõtlesin, et TPst TPsse jaksan ma ju ometi joosta - nende vahe on Tallinnas u 3 km - aga Pirita sild oli ikka väga kaugel. Liikusin sealt veel edasi, agan jooksmiseks seda enam nimetada ei saanud. Ja enne 30 km vaheaega astusingi rajalt maha. Jalutada ma ei tahtnud, joosta ei jaksanud. Masendust ei olnud, masendus oli eelnevalt juba kõik ära olnud. 
Nüüd ma puhkan, ausõna, kodanikud kahtlejad - ma ei ole tõepoolest trennis käinud ;) 
Sel pühapäeval on Tapa rahvajooks, ma ei tea, kas ma olen seal stardis. Nädala pärast on Tartus Linnamaraton. Järgmisel nädalal olen trennis ja kui kõik sujub, siis olen 4. oktoobril poolmaratoni stardis. Sest ma vaatasin FBs tänase trenni pilte, ja mind valdas ehe igatsus :) Siis on veel sügisene spordilaager oktoobris Otepääl. No mis nüüd mina, aga T ja S tahavad kangesti minna ju ;)
Gurmeejooksmisteni!

1 comment: