Elu välja ei mõtle aka Kaks ilma kolmandata ei jää ehk Harva, kui vastutuulest on nii palju rõõmu

Ilmselgelt on fookus kadunud, kui siin saab spordijuttu lugeda juba kesk hooaega. Või mis sport see niiväga ongi, või mis hooaeg, niisama imitatsioon. Trenni ma ju eriti ei tee, need jooksusutsakad ei klassifitseeru õige trennina, tennist on olnud küll tore mängida. Aga see selleks. Kübaraturniirile ma ei saa minna.

Tartu kevadjooks, see, mis varasemalt oli Olümpiajooks. Läksin starti, sest kui võistlus koju kätte tuuakse, siis ometi võiks ju. 10 kilomeetrit meie treeningjooksurajal. Tehtud-mõeldud. Oli hästi tore. Püüdsin ühe pisikese politseitüdruku sabas püsida, ma teadsin, et eelmisel aastal olin ma teda võitnud. Kilomeetrid kulusid, raske ei hakanudki, samas ei söandanud väga juurde ka panna ja nii ma siis kulgesin. Nagu juba traditsiooniks saanud, sai Veiko mu Emajõe promenaadil kätte, nii paar kilti enne finišit. Minu punane jooksuseelik oli tema orientiiriks, ja lõpus hoidsin mina juba hammastega Veiko kannast, et mitte maha jääda, täpselt nagu mõnel eelmiselgi aastal. Politseitüdruk, muide, jäigi oma 4 sekundiga ette. Igatahes oli hästi tore ja roheliste ProRunnerite rohke. 

Otepää jooksutuur. Ma ei tea, mis peaks juhtuma, et see üritus vahele jätta. Äkki siis, kui see liiga suureks paisub? Igatahes oli endiselt tore ja vahva ja raske ja tore ja vahva. Rajad peaaegu samad kui eelmisel aastal: Tehvandi ümbruses 10 kilomeetrit - no mul tõesti ei olnud meeles, kui jubedad need tõusud (ja laskumised) seal olid; Pühajärve ümber 17,2 km - see oli mingil pentsikul põhjusel kõige raskem, palav oli ka muidugi; ja Kekkose rajal 15 km - see oli eelmisel aastal hoopis rängem kui sel korral. Terve tuuri korraldus oli endiselt superluks, ja ProRunneri naiskond tuli tiimide arvestuses esikohale :) 

Kriitikat ka - kui korraldajad ütlesid, et suur osa tuuri eelarvest läks ilma tellimisele, siis minu meelest ei olekski nii palju investeerida vaja, isegi vastutuulest oli rõõmu :)

Laulasmaa Ultra. Algas toredasti, nagu ikka - Kosmosemutid olid kohal. Ja siis selgus, et reglement on reglement ja tiimi moodustab 3 või enam jooksjat. Mis muud, kui Kosmosemuttidel tuli Liblikatega - ema ja tütar Vennikaste kujul - ühte heita ja moodustada Kosmosemuttide ja Liblikate Liit :) Kümnest oli start, ja juba oli palav. Esimese ringi lõpus tegime plaasterdamise pausi, ja siis teise ringi lõpus uuesti. Palav oli ikka veel.

Pildi tegemise puhuks 3. ringi alguses tõmbasime särgid selga. Ja liikusime edasi. Minu rakkus jalad olid valusad. Selle ringi 15. kilomeetril sai Rain meid kätte, kõndisime koos. Samas, joosta oli lihtsamgi kui kõndida. Ja Mari märkis, et küll on lihtne tubli olla. Tuleb ainult kõndida, ja juba vastutulijad hüüavadki: Tubli! No millisel teisel võistlusel ainuüksi kõndides tubli olla saab ;) Või millisel teisel võistlusel riietud lahti ja kinni ja keegi ei kobise. Või millisel teisel võistlusel ei sõida liidri ees jalgrattur? Või ei ole tagatud meditsiinilist teenindust? Ja ometi kõik funkab, imeliselt lausa. Millisel teisel võitluses jood segamini kõike, mis laual on: ikka energiajooki ja vett ja kokakoolat ja tomatimahla, ja teed endale juustuleiva ja meeleiva ja sööd oliive ja kartulikrõpse? Ja kõike segamini.

3. ringi lõpus tuli pikem paus, see, mille kohta Hanna küsis, et kas tegu on käsitöötoaga. Nojah, oligi, teemaks: Tee endale ise uued jalad. 

Sõime ja püüdsime uuesti rajale minna, aga olime mõlemad enne juba aru saanud, et kui ma enam liikuda ei saa, siis saab võistlus lihtsalt läbi. Ja nii ta läkski. Pöörasime tagasi ja läksime lohutusringile. See tundus üldse mitte nii kohutav nagu tavaliselt, see "motivatsiooni ring", joosta oli väga hea, lihased oleksid kannatanud liikuda veel küll, aga iga samm tegi valu. Jätkamine oli mõttetu. 

Selline hoone sellise seinaga on kusagil Helikülas. Nimelised topsid tõime ära vähemalt Heliküla TPst. Ja siis muidugi Henri, kes naljakal kombel leiab alati midagi tabavat öelda. Sedapuhku siis meie Täppisjooks, nii kilomeetrite kui peaaegu et aja mõttes.

Ja just selline ongi hooaja esimese otsa punkt. Ahjaa, see eelpool mainitud Kosmosemuttide ja Liblikate Liit tuli naiskondade arvestuses esikohale - see ju ei loe, et ainult üks naiskond oligi veel meile lisaks.

PS. See kord, kui Laulasmaal kõik õnnestub, seda siis meie endi meelest, jääb meie jaoks Laulasmaal ka viimaseks. Huvitav, mitu korda me seal veel käia saame? ;) Tom pakkus, et 5 vähemalt - ma loodan, et kokku, siis oleks ainult 2 korda veel jäänudki :D