Ja pähe ka midagi, suveks ja talvekski

 Kudusin Taanielile ämblikumütsi. Et kõik ausalt ära rääkida, siis tegelikult küsis Taaniel endale samasugust mütsi, nagu kudus minu tädi Stenile. Sten näeb mütsiga välja nagu natuke suurevõitu kapsauss, tunnaldega ja väga armas. Hakkasin hooga kuduma - ja välja ei tulnud mitte midagi. No õnneks tabas see äratundmine mind üsna varakult - nii ei olnud harutada kuigi palju. No otsisin siis edasi ja jõudsin välja Mytsi Vabrikusse, see on Emmaliine jubepõnev blogi. Ja sealt edasi juba Tuukrimütsi juurde. Õpetus, muide, on suurepärane, ma ise lugesin seda korra valesti ja tuli nagu tuli. A no vaadake pilti, laps on ju õnnelik ja mis muu siin elus ikka loeb siis :D
Kootud on müts kahekordselt võetud Alpacast, jääb oodata vaid talve, sest praeguse ilma jaoks on see müts kindlasti liiga soe. kes pole proovinud, siis Alpaca on supersoe ja imepehme!
Aga tumesinine müts on ju natuke igavavõitu, seega tuli teda natuke tuunida. Emmaliinel oligi ämblikumüts, no ma oma poisile pakkusin igasuguseid muid variante ka - draakonisakki või kasvõi jänesekõrvu. Aga ei! See müts pidi saama ämblikuks ja kõik! Sai siis juurde 6 jalga - sest minu ämblikud, muide, ongi kuuejalgsed, on alati olnud, ja kui silmade valimiseks läks, siis me laususime Taanieliga ühest suust - rohelised :D Ja nii saigi! jalad kudusin peaasjalikult värvilisest Fabelist.

DROPSi uues lastekataloogis oli vahva peapael, millest arvasin saavat toreda täienduse jõuluvana kingipakkidesse, mis lähevad minu sõbranje pisikestele tütardele. Kusjuures nad on umbes täpselt Taanieli ja Steniga ühevanused. ja poisid oli - oh imet küll! - sedapuhku lahkelt nõus plikside peapaelu demonstreerima. No tegelikult me ju ei öelnud neile ka, et tegu on tüdrukutele mõeldud vidinatega :D Kootud on Fabelist ja täpselt juhendi järgi ning lõngakulu oli vast pool tokki, kui sedagi.

Jalavarjud

 See on lihtsalt uskumatu! Mina ju ei oska ei viltida ega vanutada, aga võta näpust. Lihstalt on vaja DROPS Eskimo lõnga ja mõtet. Nende esimeste sokkide kudumise aegu - kudusin ikka mina - hirnusid meie pere suuremad poisid valjul häälel naerda ja kujutasid elavalt ette hiiglasi, kellele need sokid jalga lähevad. No vaikselt tunnistan, et eks ma ikka ise kahtlesin ka omajagu. Aga hulk lõnga ära kootud - tervelt kahe õhtuga, siis ei saa seda ettevõtmist ju pooleli jätta ja nii nad pesumasinasse rändasidki. Välja tulid...

... täiesti kantavad ja vahvad sokid :D Isegi natuke napid olid, ma pidin neid esialgu jalas hoolega venitama. Ja praegu paistab, et ma ei saa neid endale jätta, vaid  esiti tuleb ikka täita jõuluvana kingikott. Ja Sina, kes sa need sokid endale saad, kui Sa siia lugema juhtud, siis jäta see koht praegu vahele, eks!

 Teise - no tegelikult on see juba komas paar, aga teine läks ikka kapitaalselt aia taha - paariga olin juba julgem. Aga see-eest sai lõng vahepeal otsa ja Lõngamaania laoseis näitas ka nulli. Siin ma siis ootasin inspiratsiooni, millega puuduvat lõngajuppi asendada, kui appi tuli ikka asendamatu Mustrimaailm, ja Lõngamaania, ning sain oma puuduva tokikese ja sussid valmis. Pilte nii ja naa - aga nende susside kudumise ajal oli naeru juba vähem, enam ei pilgatud mind hiiglaste eest hoolitsemise teemadel ;) Tegelikult küsis Tristan endale ka ühe paari vildist susse, küllap ta nad saab ka millaski. Nagu ma isegi, sest ka see punane paar läheb kingituseks.

Ja taas, minu meelest jumalast kantavad sussid, no ise olen rahul (nagu Bläk Rokit). Mustrid on loomulikult Drops design ja lõnga kulus kummalegi paarile nii 250-300 gr Eskimot.

Kirjatud vest Taanielile

Tahtsin Taanielile kirjatud vesti, põhilõngaks Alpaca, muster sisse kootud erinevate Fabelitega.Varras oli 2,75. Mustriteks ainult meie oma kindakirjad - no mis ma teha saan, kui need mulle nii kangesti meeldivad, aga kindaid ikka veel kududa ei mõista ega taha. Tuleb ausalt tunnistada - natuke napp sai, jäi päriselt arvesse võtmata see, et muster laiust koomale veab, no ja poisi opmani-kõht mängib siin ka pisikest rolli :) Aga eks siis Stennikene-vaesekene peab taas leppima "Bosse vana naisega" ja vesti ise ära kandma.
Viimasel pildil on näha ka nööbid, vedurinööbid, mis said ostetud Liannist Taanieli meeletu rongivaimustuse ajal, seda siis mõnda aega tagasi. Viimaks ometi pääsesid nööbid karbist välja midagi ehtima.

Mustrimaailma jõuluvahetus - päkapikud kohal

Mustrimaailma foorumis pandi paar kuud tagasi käima jõuluvahetus - ei, jõule ei vahetata millegi vastu välja, vaid jõulude paiku vahetavad foorumlased jõulupakke, isetehtuid, ja ikka need, kes selleks ise soovi on avaldanud. Paistab, et mina olen esimene, kes paki kätte sai, ja siinkohal on paslik usinat päkapikku paljusõnaliselt kiita. See on lihtsalt imeline!
Pakis oli isetehtud karp, imekaunilt kaunistatud, ja kott, isetehtud-ehitud (no nagu loodud heegelnõelte ja lühemate varraste või muu käsitöölasliku kribu-krabu jaoks. Kott peitis endas pärlitega ehitud randmesoojendajaid - anneli69, pole muret, sobisid ülihästi ;) ja maasikalõhnalist küünalt. Pakis oli veel hiigelsuur Mesikäpa šokolaad - huvitav, mitmele trennitunnile või jooksukilomeetrile see vastab? :D Ahjaa, tordiks kirsil oli isetehtud jõulukaart - imeilus nagu kõik muugi. (Päris ausalt, see kõik pani mind ennast ikka päris põhukotina tundma, mõistma, kui vähe on seda, mida mina oskan). Aitäh Sulle, Anneli!

Jõulukuulid Mustrimaailmas

 Mustrimaailm algatas jõulukuulide kudumise. Panin ennastki kirja ja nokitsesin mõned valmmis. Seadsin endale kohe eesmärgiks rahvuslikud kindakirjad ja traditsioonilised "jõuluvärvid". Vältimaks mustrite ja värvide kakofooniat ning kujutlusvõime amokijooksu.

Mütse ja muid pisimudinaid

 Mõlemad mütsid on taas kingituseks. Esimene jälle kord Laurale, kõrvadega, kuigi mina ei usu, et ta sellest paremini kuulma hakkaks. Müts ise on heegeldatud taganttõstega sammastega ja kõrvad kinnissilmustest poolringid. No peaasi, et laps rahul on. Nina ja vurrud - no need kohe sobisid siia juurde :D

Teine müts pärineb DROPS Baby mustriraamatust nr 20 ja läheb ilmselt jõuluvana kongikotti ühe pisikese tüdruku jaoks.
Lõngaks Lõngamaania oktoobrikuu lõng DROPS Delight, ei kulunud seda tokkigi, vardad 2,5. Ja natuke pentsik pusimine oli selle mütsi kudumine küll.

 

Nende roosidega tuunisin natuke ühte täitsa toredat, aga natuke igavat toppi. Minu meelest tuli vahvalt välja. Üldpilt ei tulnud aga mitte. Ma alles teietan oma uut telefoni ja sellest tulenevalt näitab tema mulle, mida kõike ta tegelikult oskab, aegamisi ja näputäite kaupa.

 Ja last but not least, juhtusin oma pisikese panuse andma ja Mustrimaailmaski välja kuulutatud heategevuskampaaniasse, mille käigus õmmeldi ühele lasteaiale mõned nukud ja valmistatid nukuriideid. No õmmelda ma ju ei oska, seega tuli kududa-heegeldada. Vasakul kaks mütsi, samas tehnikas tehtud nagu Laura mütski, ja miniatuurne Haapsalu rätt, muster uuest raamatust. Paremal on 3 seelikut, üks eelmise hooaja lemmik Lanesplitter, siis suvine lühendatud ridadega seelik ja üks mohäärist pitsmustriga seelik. Loodetavasti rõõmustavad nende üle nii nukud kui lapsed :D

Veel kaks satsisalli ja spordisoge

 Müts sündis tarvidusest. Jooksutrennid õues, poolteist tundi ja kauemgi veel, aga õues on juba jahe. Mõtlesin, et lustaka tutiga müts oleks tore. Oligi. Esimese trennini. Õues oli niiske, pingutus ka, ja minu toredast mütsist oli esimese trenni lõpuks järel lörts kudum. Kellel on mõtteid mütsi esmaabiks, andke aga julgelt teada, ära visata teist ju ei raatsi.
Lõngaks Regia 6-ply sokilõng, vardad 3mm, idee taas sügisesest Käsitööst, variatsioonidega.

Satsisallid taas kingituseks, kilpkonnasall Ondasest, teine Trianast.

Haapsalu sall, Airile

 Saigi valmis see minu mitte-eriti-kaua-tehtud kaunikene. Paistab, et minu tempoks ongi üks Haapsalu sall aastas, või kes teab, uue rätiraamatuga - mida minul veel pole - tõuseb ehk ka tempo. Aga praegu on küll viimase kolme aastaga saanud valmis kolm salli, kõik kingituseks.

Seekordne sall läheb Airile, minule jääb sellest vana õpetussõna - never say never. Ma olin ikka andnud oma salliraamatut huvilistele vaadata-mustrit valida sõnadega, et ärgu keegi endale seda va Kroonprintsi mustrit valigu, et seda koon ma vaid korra, endale. No kes hoolega uurib, siis on ju selge, et see sall sai endasse just selle Kroonprintsi. Airi lihtsalt on nii kohutavalt armas ja kena inimene, ja kui tema ikka seda nii väga tahtis, no mis seal ikka. Ja tegemise käigus sain kogemuse võrra targemaks. Tuli nimelt välja, et ma tahtsin seda mustrit (korra) kududa, aga mitte omada või kanda. Südamerahuga kingin selle Airile sünnipäevaks ja jään ootama seda uut, "oma salli mustrit"

Loomulikult oli kohe vaja hädasti pilti teha, ise äsja lõpetanud üle pooleteisetunnise jooksutrenni, mis tahtis hinge seest võtta, aga ei, ikka pildile ;) Loodusliku valgusega oli selleks ajaks ka juba, noh, kitsas. Aga siin ta on. Servas on sama raamatu kolmas äärepits - seal lihtsalt oli rohkem nuppe kui teistes.
Lõngaks sai DROPS Lace, kulus seda silma järgi hinnates kuskil poolteist tokki, sall on kootus vardaga 3 - ootan pikisilmi KnitPro sallivardaid, pits numbri jagu jämedamate varrastega.
Ahh, mulle endiselt meeldib pitsi kududa! :D

Veel üks kampsun, Haapsalu sallile lisaks

Seekordne kampsun, üllatus-üllatus, ei olegi Drops design. On hoopis sellesügisesest Käsitööajakirjast. Paraku ei raatsinud originaallõnga osta, ostsin hoopis Liannist Lana Gatto Super Alpacat, veinipunast ja teksasinist. Sinist kulus u 100 grammi, punast 250.

Mind paelus selle kampsi juures kolmnurkne kaelus ja teise värviga kootud lai kaelusekant, alläär ning varrukaotsad. Kudumine ise muidugi taas intellektuaalset väljakutset ei esitanud - noh, see polnud ka eesmärgiks. Kuigi, sellist uuesti enam ei kooks ka, ajakiri pakkus ainult kirjeldusi, ei mingeid mõõte ega lõikeid. See eeldab koetiheduse ja mõõtude absoluutset sobimist. Paraku ei pruugi me kõik, kes me näiteks M suurust kanname, siis päris ühesuurused olla.

PS. Tegelikult on nüüd see kurikuulus Haapsalu sall ka valmis ja ootab vaid pildile pääsu :D

Hädaabikampsun Eskimost

Kudusin Eskimost kampsuni, ikka DROPS, originaal näeb välja selline. Aga tegelikult on selle kampsuni saamiselugu ja saatus hoopis pikem kui lihtsalt "tahtsin veel üht kampsi. Tegelikult tahtsin hoopis pontšot, sellist, kahekordsest Eskimost, isa tegi mulle isegi 2cm-se läbimõõduga vardad, et seda kududa. Piilupilti näitasin paar postitust tagasi. Aga... just siis saabus see va selle-suve-kotermann ja asjast ikka asja ei saanudki, Kudusin ja harutasin ja kudusin ja harutasin taas ja tüütuks muutus. Viimaks tundus, et valmiskudum ei oleks mitte pontšo, vaid telk, ja no telki seljas kanda eiolnud mul mingit isu. Pooleli see ettevõtmine jääbki.

Aga jõude seisvat lõnga, mida on kilojagu, ei suutnud ma ka välja kannatada, no kohe närib, kui kusagil on kasutuseta lõnga. Pealegi hakkasin ma kuduma Haapsalu salli, Kroonprintsi mustrit, ja seda juba väikelaste kõrvalt ei koo. Seega oli vaja ka kudumit, mida nokitseda laste- või telekavaatamise kõrvalt. Ja selleks sobis see Eskimo just täpselt. Pealegi tundus ta huvitav, krae ja vööaasade ja vööga. Taas, tulemusega olen ise rahul praeguste jahedate oktoobriilmadega on just paras kanda, mõnusalt soe.
Kasutasin varrast nr 8, Eskimo ise on nr 53 ja kulus teda umbes 800 grammi.
PS. Ja enam ei lähe kaua, kui saan teile esitleda ka mainit' Haapsalu salli ;)