Ja pähe ka midagi, suveks ja talvekski

 Kudusin Taanielile ämblikumütsi. Et kõik ausalt ära rääkida, siis tegelikult küsis Taaniel endale samasugust mütsi, nagu kudus minu tädi Stenile. Sten näeb mütsiga välja nagu natuke suurevõitu kapsauss, tunnaldega ja väga armas. Hakkasin hooga kuduma - ja välja ei tulnud mitte midagi. No õnneks tabas see äratundmine mind üsna varakult - nii ei olnud harutada kuigi palju. No otsisin siis edasi ja jõudsin välja Mytsi Vabrikusse, see on Emmaliine jubepõnev blogi. Ja sealt edasi juba Tuukrimütsi juurde. Õpetus, muide, on suurepärane, ma ise lugesin seda korra valesti ja tuli nagu tuli. A no vaadake pilti, laps on ju õnnelik ja mis muu siin elus ikka loeb siis :D
Kootud on müts kahekordselt võetud Alpacast, jääb oodata vaid talve, sest praeguse ilma jaoks on see müts kindlasti liiga soe. kes pole proovinud, siis Alpaca on supersoe ja imepehme!
Aga tumesinine müts on ju natuke igavavõitu, seega tuli teda natuke tuunida. Emmaliinel oligi ämblikumüts, no ma oma poisile pakkusin igasuguseid muid variante ka - draakonisakki või kasvõi jänesekõrvu. Aga ei! See müts pidi saama ämblikuks ja kõik! Sai siis juurde 6 jalga - sest minu ämblikud, muide, ongi kuuejalgsed, on alati olnud, ja kui silmade valimiseks läks, siis me laususime Taanieliga ühest suust - rohelised :D Ja nii saigi! jalad kudusin peaasjalikult värvilisest Fabelist.

DROPSi uues lastekataloogis oli vahva peapael, millest arvasin saavat toreda täienduse jõuluvana kingipakkidesse, mis lähevad minu sõbranje pisikestele tütardele. Kusjuures nad on umbes täpselt Taanieli ja Steniga ühevanused. ja poisid oli - oh imet küll! - sedapuhku lahkelt nõus plikside peapaelu demonstreerima. No tegelikult me ju ei öelnud neile ka, et tegu on tüdrukutele mõeldud vidinatega :D Kootud on Fabelist ja täpselt juhendi järgi ning lõngakulu oli vast pool tokki, kui sedagi.