Total Pageviews

19.11.16

Kanarbikutooni heegeldatud kleit

Ilmselgelt võingi ma jääda ootama, et valmis kleit pildile pääseks. Need pildid said tehtud vist allääre mustri pärast, et kas ikka nii saab. Noh, sai küll. Ausõna, otsad peitsin ka ära. Juba augustis, siis, kui kleit valmis sai.


Originaal jäi silma Pinterestist, selline, aga need igavad koledad ringid - oli ju kohe ilmne - tuli asendada millegi muu ja huvitavamaga. Lõngaks DROPSi Muskat, ja varrukad tulid ka originaalist lühemad. Ananassimuster selle tööga armsamaks küll ei saanud. Inspiratsiooni ja käsitöötahtmisega on endiselt... kehvapoolne.

Sõbrad ei ole kassid

Hooajale juba justkui traditsiooniliselt joon alla. Puhkus. Või noh, mis need viimased nädalad olnud ongi, spordi seisukohalt, kui mitte puhkus.
Laulasmaa ultra lõpetab traditsioonilisel hooaja esimese poole. Teine pool on alati... juhuslikum, nii näib. Aga selles suves oli palju tennist, küll Morise ja küll Piretiga. Hingele teeb pai igal juhul.
Juulis tekkis kusagilt Kambja tervisejooksusari, 3 etappi maastikul ja tõusudega. Võsul oli juuli keskel poolmaraton -  nothing to write home about. Palav, raske, 2 tundi.
Igamehe maraton Järvakandis. Formaat nagu ikka, 10 ringi, ametlikke ja mitteametlikke TPsid rajal oi-kui-palju: ikka kilu- ja muna- ja õlle- ja piparmündijoogi omi - see viimane oli taas meie lemmik. Nagu Järvakandis ikka, kerge ei olnud. Eelviimasel ringil lõi Mari käega, et tema enam ei viitsi ja jäi kõndima, mulle näis, et ma jaksan natuke veel joosta, ja nii ma siis läksingi. 4t13min. Kaido oli rahul, et olematu ettevalmistuse pealt ilusti tehtud. Peab meeldima.
Ööd orienteerusime Raadi pargi Marikaga. Ära eksida saab igal pool :) Aga tore oli.
Jõustruktuuride suvemängud - selline... omapärane ettevõtmine. Minul jäi juhendist silma, et saaks joosta Väike-Rootsit, no ausalt, keska lõpetamisest alates ei olnud sellist teatejooksuformaati enam ette tulnud. Rääkisin siis Marikale, sest tema osaleb ju kõikidel KV spordiüritustel. Ja teadagi, annad sõrme... Juba tekkis riburadapidi alade hulka orienteerumine (see jäi minust lõpuks tegemata) ja mingil pentsikul moel sulgpalli paarismäng. Spordiinstruktorile piisas teadmisest, et mul ON korralik reks olemas, nojah. Koha peal keris absurd tuure ainult juurde. Sulgpalli paarimängule lisandus teisel päeval ka üksikmäng. Ma ei unusta iialgi oma segapaarismängu paarilise ilmet esimese mängi järel - aga Sverre on priima, ja mängude vahepeal pani mind mängima. Nii et lõpuks olime me päris tublid ja kusagil päris keskel. Siis veel 100m jooks, see va Väike-Rootsi, mille pärast ma üldse läksin - KV naised said 3. koha, ja sisesõudmine. Siinkohal on paslik tervitada Meelist, kes on parim sisesõudmise treener, aga oleks mul olnud õrnemat aimugi, millesse ma end segan, oleks ma ikka enne mõelnud. Lihtsalt väga raske oli. Tulemuseks vanuseklassi 2. koht.

Treenimine oli kesk kõike seda üsna juhuslikuks muutunud. Kõik ei õnnestunud ka. Ja tööd tekkis kogu aeg juurde, aja leidmine läks üha keerulisemaks, eesmärk oli ka udune.
Septembri keskel tegin KV ÜFTi, esimest korda elus 300 punktile, jooks alla 15 minuti. Porkuni järve jooks, motivatsioon jäi rajal sellesse kohta, kus järvevesi oli rajale tõusnudja kohati seelikuserva märjaks tegi. Vahepeal olime Kaidoga mõelnud, mis ja kuidas ja leidnud, et maratoniks on kõige lihtsam valmistuda. Tartu maratoniks. Enne maratoni Õhtujooksu III etapp, Kaido käskis vabalt võtta, meil Marikaga ikka ei õnnestunud kuidagi. Aga jooksurõõm oli vahepeal tagasi tulnud, lihtsalt hea oli jälle joosta, eriti veel sõbraga koos.
Tartu jooksumaraton oktoobri esimesel päeval ehk Mille nimel kõik see.. Tõotas ilusat ilma, seega seelikujooks. ProRunneri telgis mustmiljon toredat inimest, häid soove ja elevust, ja nii ta algaski. Läksin eespool 4 tunni gruppi, st peaasjalikult ikka üksi. Hästi tore oli tegelikult. Kuni kuskil 18. kilomeetril, linna taga tuli vastutuul... ja jäigi... tuul... ja vastu. Praktiliselt lõpuni välja. Ehk terve selle tuulemurru keskel oli vast 7 kilti üks laiaõlgne mees, kes natukenegi aitas tuulest läbi minna. Lehvitan Martinile, kes jooksis minuga oma 5 kilti lõpu otsas, tuule ees ja sees ja sai täpselt aru, mida ma tundsin. Päriselt ka, see tuul ajas lõpuks südame pahaks ja nutu peale, masendav. Ülikooli tänava otsas ootas Veiko ja aitas viimased 3 kilti vastu pidada, vedas Lossi tänavast üles ja käskis Toomel venitada, kui sääred nii krampi läksid, et joosta justkui enam ei tahtnudki. Toomel oli Marika - nojah, teadsite isegi ju, sest selliseid asju sõpradeta ei tehtagi, üldse mitte. Siis juba teistpidi Toomelt alla ja tulemuseks 3t59m18sek. Nii et maratoni aeg on "midagi 3 tunniga :)"
Tegelikult jäi kripeldama see, kuidas oleks vast suutnud joosta natukenegi paremates tingimustes. Nii et maratoniga ei ole veel kõik, nii näib.
Linnasprindi lõpetasime Taanieliga mõnusalt vaheldumisi joostes ja kõndides, tore oli.
Oktoobri viimasel nädalal oli Budapestis võimalik joosta veel mõnusalt ja seelikus, ilus oli nagunii. Vaateid oli igasuguseid ja ilusaid.

Hooaja päris viimane Treenituse Novembrijooks. Treenimine ise oli vahepeal muutunud veel juhuslikumaks, aga tunne, et 5 kilti on võimalik alla 25 minuti joosta, oli kusagil ikka olemas. Eelmisel õhtul võttis Taavi eesmärgid jutuks ja selle tulemusena jäi mulje, justkui tahaks ta rajal seltsi pakkuda. Nii läkski. Algusest lõpuni koos, Taavi jooksis küll vahepeal selg ees ja aeg-ajalt kiikas üle õla, siis oli taas kõrval ja seadis uusi eesmärke, et kes kõik on rajal aja kätte saada. Natuke enne 4 km tähist hõikas: 1 vein, kui aeg tuleb alla 24 minuti". Mine võta kinni, on see nüüd sisemine või siiski väline motivatsioon :) Päris lõpusirgel ikka see kurikuulus: ja nüüd kõigist meestest ja naistest ka mööda. Finišis ajaga 23.57. Personal best missugune, ja ilma Taavita ei oleks seda tulnud, selge see. Ma söandaks suisa öelda, et ilus punkt... täitsa ilusale hooajale.

Mina tänan, teid kõiki, kes te minu eluga kokku puutute ja endast osa maha jätate. Marika ja Kaido, treenime veel, eksolegi.
Ah et sõbrad ja kassid? Sest juba Sammalhabe teadis, et kasse on võimalik armastada kahe- või noh, äärmisel juhul kolmekaupa. Milline vedamine ikka, et see sõprade puhul nii ei ole.