Peaaegu rahvusromantiline

Sellesse samasse eelmises postituses mainitud rahvuslikku teemasse sobib ka Taanieli jaoks valmis saanud vest. Lõnga tõi abikaas pealinne lõngapoest Wool&Woollen, lõng ise on 3-kordne Shetlandi villane. Palmikud klapitasin kokku erinevatest mustriraamatutest. Alumise serva kirja "näppasin" pärnumaalastelt. Võtsin nende kindakirja, keerasin selle küljele, joonistasin mõned träpsud mustrisse juurde, et ei oleks vastikult pikki lõngajookse. Ja ikka nagu Bläk Rokit - ise olen rahul, poiss ka.
Aga see lõng... Ma ei tea, kas ma tegin midagi valesti. See oli tark pärast kudumist läbi pesta, et igasugune tööstuslik jama sealt välja saada, et lõng pehmeks läheks. Ma pesingi, käsitsi; aga oluliselt pehmemaks ta küll ei läinud. Kas mõni tark oskab nõu anda, mis valesti?

 Seljapealne palmik on eespoolsest erinev, lihtsam, rahulikum.

Siit nurgast ja sealt nurgast...

Alustuseks seelik. Mustrimaailmas käib Tehnika-aasta, iga kuu teemaks on mingi tehnika, märksõna, mis siis juhib osalejate mõtteid ja on valminud töödele ühisnimetajaks. Sel kuul loomulikult rahvuslik. Kuna minu päris rahvuslik töö alles kuivab, siis esitasin esialgu sohiga pooleks oma kootud linase seeliku. No linane on ju ikka padurahvuslik :)

Seelikul on tegelikult ka nimi, Chelsea. Ja tegin ma ta osalt sellepärast, et mulle lihtsalt meeldivad kootud seelikud, ja teisalt selleks, et mul oli kodus pool kilo linast lõnga, ja see näris mind, et seisab üks pusa ja ühtegi ideed selle kasutamiseks no lihtsalt ei ole. Nüüd siis on.
Lõng DROPS Lin, servapits DROPS Kid Silk, vardad 4 ja 3,5.

tegelikult koon ma selle seeliku veelkord, kui leian mõnusat värvi tviidlõnga, nagu originaalmuster ette näebki. Ta on linasest huvitav, aga tviidist jääks ta ilmselt uhke ka.

Ja Haapsalu rätt. Must. DROPS Lace. Varras nr 3. Muster on pärit Haapsalu räti raamatust ja rätt on keskelt kahandatud - see on vähemasti selle targa raamatu andmetel ainus rätitüüp, kuhu servapits kohe külge kootakse. Ei ole vaja pärast arvutada ja pitsi külge õmmelda ja muretseda, et kas ikka klapib ja venib ühtlaselt ja nii edasi, kes pitsi koob, saab isegi aru. Must on rätt sellepärast, et valget ma ei tahtnud. Musta pitsi kudumine oli ühel õhtul Mustrimaailmas jutuks ja mul tuli isu ära proovida. Nüüd tean küll, et kudujatel oli õigus - meie kliimas ja talvisel ajal olematu päevavalgusega, noh, ei pruugi see musta pitsi kudumine kõige arukam mõte olla. Aga pooleli ka ei saanud jätta. Sest poolelijäämine seda ähvardas küll. Nimelt ei jagunud 800m vihist selleks rätiks. Ja ilma abivalmis mustrimaailmlaseta oleks ma hätta jäänudki. Siinkohal veel kord minu tänukummardus Katriinale Kärdlast. Mul jäi jupike sinu saadetud lõnga järgi, nii et kui sul puudu tuleb, siis tead, kellelt küsida ;)

Küüntest kübar, või peaaegu

 Ei, see ei ole karneval ja igasugune sarnasus on kujuteldav ja puhtjuhuslik. Tegelikult on see minu müts, kübar, kaap, kuidas soovite. Üksiti sobib see Koome koos: Tehnika aasta esimese kuu näidiseks, allservas ja üleval ka on täitsa aus ripskude :) Tegelt on natuke piinlik, aga mis parata, tõlkimine võtab päevast nii suure osa, et muuks, lihtsalt niisaama tehtud töödeks või proovilappideks ei jää lihtsalt aega, või siis ei raatsi seda natukest nende peale kulutada.

 No kõik need, kes ei uskunud, et see ON müts, võivad nüüd koguneda laululava taha :) Sest on ju, veenduge ise. Tegime siin pilte nii ja naasuguseid, aga minu meelest on Sten selle kübaraasjandusega kõige armsam, ma ei hakka siia enda pilti panemagi. Milleks kõike ilusat ära rikkuda. Ja laps oli peakattest suisa vaimustuses, mine võta kinni, miks just.

Tehnilisi üksikasju ka veidi:
Muster on ikka DROPS,
Lõngaks Eskimo valge-beežikirju, et sobiks mu talvemantliga, vardad nr 8.

Eks nende töödega saab nüüd olema vähe napimalt. Nagu öeldud, võtab tõlkimine lõviosa sellestki napist vabast ajast, ja pea see aeg kätte ei jõua, kui tähtaeg kuklas kummitama hakkab. Aga midagi natuke ehk ikka tilgub siia ka. Kes piilub, see näeb :)

Ja pähe ka midagi, suveks ja talvekski

 Kudusin Taanielile ämblikumütsi. Et kõik ausalt ära rääkida, siis tegelikult küsis Taaniel endale samasugust mütsi, nagu kudus minu tädi Stenile. Sten näeb mütsiga välja nagu natuke suurevõitu kapsauss, tunnaldega ja väga armas. Hakkasin hooga kuduma - ja välja ei tulnud mitte midagi. No õnneks tabas see äratundmine mind üsna varakult - nii ei olnud harutada kuigi palju. No otsisin siis edasi ja jõudsin välja Mytsi Vabrikusse, see on Emmaliine jubepõnev blogi. Ja sealt edasi juba Tuukrimütsi juurde. Õpetus, muide, on suurepärane, ma ise lugesin seda korra valesti ja tuli nagu tuli. A no vaadake pilti, laps on ju õnnelik ja mis muu siin elus ikka loeb siis :D
Kootud on müts kahekordselt võetud Alpacast, jääb oodata vaid talve, sest praeguse ilma jaoks on see müts kindlasti liiga soe. kes pole proovinud, siis Alpaca on supersoe ja imepehme!
Aga tumesinine müts on ju natuke igavavõitu, seega tuli teda natuke tuunida. Emmaliinel oligi ämblikumüts, no ma oma poisile pakkusin igasuguseid muid variante ka - draakonisakki või kasvõi jänesekõrvu. Aga ei! See müts pidi saama ämblikuks ja kõik! Sai siis juurde 6 jalga - sest minu ämblikud, muide, ongi kuuejalgsed, on alati olnud, ja kui silmade valimiseks läks, siis me laususime Taanieliga ühest suust - rohelised :D Ja nii saigi! jalad kudusin peaasjalikult värvilisest Fabelist.

DROPSi uues lastekataloogis oli vahva peapael, millest arvasin saavat toreda täienduse jõuluvana kingipakkidesse, mis lähevad minu sõbranje pisikestele tütardele. Kusjuures nad on umbes täpselt Taanieli ja Steniga ühevanused. ja poisid oli - oh imet küll! - sedapuhku lahkelt nõus plikside peapaelu demonstreerima. No tegelikult me ju ei öelnud neile ka, et tegu on tüdrukutele mõeldud vidinatega :D Kootud on Fabelist ja täpselt juhendi järgi ning lõngakulu oli vast pool tokki, kui sedagi.

Jalavarjud

 See on lihtsalt uskumatu! Mina ju ei oska ei viltida ega vanutada, aga võta näpust. Lihstalt on vaja DROPS Eskimo lõnga ja mõtet. Nende esimeste sokkide kudumise aegu - kudusin ikka mina - hirnusid meie pere suuremad poisid valjul häälel naerda ja kujutasid elavalt ette hiiglasi, kellele need sokid jalga lähevad. No vaikselt tunnistan, et eks ma ikka ise kahtlesin ka omajagu. Aga hulk lõnga ära kootud - tervelt kahe õhtuga, siis ei saa seda ettevõtmist ju pooleli jätta ja nii nad pesumasinasse rändasidki. Välja tulid...

... täiesti kantavad ja vahvad sokid :D Isegi natuke napid olid, ma pidin neid esialgu jalas hoolega venitama. Ja praegu paistab, et ma ei saa neid endale jätta, vaid  esiti tuleb ikka täita jõuluvana kingikott. Ja Sina, kes sa need sokid endale saad, kui Sa siia lugema juhtud, siis jäta see koht praegu vahele, eks!

 Teise - no tegelikult on see juba komas paar, aga teine läks ikka kapitaalselt aia taha - paariga olin juba julgem. Aga see-eest sai lõng vahepeal otsa ja Lõngamaania laoseis näitas ka nulli. Siin ma siis ootasin inspiratsiooni, millega puuduvat lõngajuppi asendada, kui appi tuli ikka asendamatu Mustrimaailm, ja Lõngamaania, ning sain oma puuduva tokikese ja sussid valmis. Pilte nii ja naa - aga nende susside kudumise ajal oli naeru juba vähem, enam ei pilgatud mind hiiglaste eest hoolitsemise teemadel ;) Tegelikult küsis Tristan endale ka ühe paari vildist susse, küllap ta nad saab ka millaski. Nagu ma isegi, sest ka see punane paar läheb kingituseks.

Ja taas, minu meelest jumalast kantavad sussid, no ise olen rahul (nagu Bläk Rokit). Mustrid on loomulikult Drops design ja lõnga kulus kummalegi paarile nii 250-300 gr Eskimot.

Kirjatud vest Taanielile

Tahtsin Taanielile kirjatud vesti, põhilõngaks Alpaca, muster sisse kootud erinevate Fabelitega.Varras oli 2,75. Mustriteks ainult meie oma kindakirjad - no mis ma teha saan, kui need mulle nii kangesti meeldivad, aga kindaid ikka veel kududa ei mõista ega taha. Tuleb ausalt tunnistada - natuke napp sai, jäi päriselt arvesse võtmata see, et muster laiust koomale veab, no ja poisi opmani-kõht mängib siin ka pisikest rolli :) Aga eks siis Stennikene-vaesekene peab taas leppima "Bosse vana naisega" ja vesti ise ära kandma.
Viimasel pildil on näha ka nööbid, vedurinööbid, mis said ostetud Liannist Taanieli meeletu rongivaimustuse ajal, seda siis mõnda aega tagasi. Viimaks ometi pääsesid nööbid karbist välja midagi ehtima.

Mustrimaailma jõuluvahetus - päkapikud kohal

Mustrimaailma foorumis pandi paar kuud tagasi käima jõuluvahetus - ei, jõule ei vahetata millegi vastu välja, vaid jõulude paiku vahetavad foorumlased jõulupakke, isetehtuid, ja ikka need, kes selleks ise soovi on avaldanud. Paistab, et mina olen esimene, kes paki kätte sai, ja siinkohal on paslik usinat päkapikku paljusõnaliselt kiita. See on lihtsalt imeline!
Pakis oli isetehtud karp, imekaunilt kaunistatud, ja kott, isetehtud-ehitud (no nagu loodud heegelnõelte ja lühemate varraste või muu käsitöölasliku kribu-krabu jaoks. Kott peitis endas pärlitega ehitud randmesoojendajaid - anneli69, pole muret, sobisid ülihästi ;) ja maasikalõhnalist küünalt. Pakis oli veel hiigelsuur Mesikäpa šokolaad - huvitav, mitmele trennitunnile või jooksukilomeetrile see vastab? :D Ahjaa, tordiks kirsil oli isetehtud jõulukaart - imeilus nagu kõik muugi. (Päris ausalt, see kõik pani mind ennast ikka päris põhukotina tundma, mõistma, kui vähe on seda, mida mina oskan). Aitäh Sulle, Anneli!

Jõulukuulid Mustrimaailmas

 Mustrimaailm algatas jõulukuulide kudumise. Panin ennastki kirja ja nokitsesin mõned valmmis. Seadsin endale kohe eesmärgiks rahvuslikud kindakirjad ja traditsioonilised "jõuluvärvid". Vältimaks mustrite ja värvide kakofooniat ning kujutlusvõime amokijooksu.

Mütse ja muid pisimudinaid

 Mõlemad mütsid on taas kingituseks. Esimene jälle kord Laurale, kõrvadega, kuigi mina ei usu, et ta sellest paremini kuulma hakkaks. Müts ise on heegeldatud taganttõstega sammastega ja kõrvad kinnissilmustest poolringid. No peaasi, et laps rahul on. Nina ja vurrud - no need kohe sobisid siia juurde :D

Teine müts pärineb DROPS Baby mustriraamatust nr 20 ja läheb ilmselt jõuluvana kongikotti ühe pisikese tüdruku jaoks.
Lõngaks Lõngamaania oktoobrikuu lõng DROPS Delight, ei kulunud seda tokkigi, vardad 2,5. Ja natuke pentsik pusimine oli selle mütsi kudumine küll.

 

Nende roosidega tuunisin natuke ühte täitsa toredat, aga natuke igavat toppi. Minu meelest tuli vahvalt välja. Üldpilt ei tulnud aga mitte. Ma alles teietan oma uut telefoni ja sellest tulenevalt näitab tema mulle, mida kõike ta tegelikult oskab, aegamisi ja näputäite kaupa.

 Ja last but not least, juhtusin oma pisikese panuse andma ja Mustrimaailmaski välja kuulutatud heategevuskampaaniasse, mille käigus õmmeldi ühele lasteaiale mõned nukud ja valmistatid nukuriideid. No õmmelda ma ju ei oska, seega tuli kududa-heegeldada. Vasakul kaks mütsi, samas tehnikas tehtud nagu Laura mütski, ja miniatuurne Haapsalu rätt, muster uuest raamatust. Paremal on 3 seelikut, üks eelmise hooaja lemmik Lanesplitter, siis suvine lühendatud ridadega seelik ja üks mohäärist pitsmustriga seelik. Loodetavasti rõõmustavad nende üle nii nukud kui lapsed :D

Veel kaks satsisalli ja spordisoge

 Müts sündis tarvidusest. Jooksutrennid õues, poolteist tundi ja kauemgi veel, aga õues on juba jahe. Mõtlesin, et lustaka tutiga müts oleks tore. Oligi. Esimese trennini. Õues oli niiske, pingutus ka, ja minu toredast mütsist oli esimese trenni lõpuks järel lörts kudum. Kellel on mõtteid mütsi esmaabiks, andke aga julgelt teada, ära visata teist ju ei raatsi.
Lõngaks Regia 6-ply sokilõng, vardad 3mm, idee taas sügisesest Käsitööst, variatsioonidega.

Satsisallid taas kingituseks, kilpkonnasall Ondasest, teine Trianast.