Kootud kleit ilusalt pisitüdrukule

 Minu sõpradele tekkis üks imeilus pisipiiga. Mitte et ma ise pisitüdrukutest midagi teaksin, aga kohe tuli tahtmine talle üks kleit kududa. Originaal on pärit siit, see lihtsalt tundus nii ilus. Selle pisikribala ema palus, et kleit saaks roosapoolne, no see virsikuvärv tundus just õige.
Lõngaks Titan Wool Egitto, virsikuroosa ja hele roheline. Lillede jaoks oli lõnga ka minu "ehitusmaterjalide kastis". Lõnga oli kokku 3 tokki ja lõnga kudusin kahekordselt.
Varras 4mm.

Heegeldatud seelik

Heegeldasin seeliku, kevadise.
Lõng: Hanna Cable, kulus seda 357 grammi,
Heegelnõel: 2mm
Seelik sai valmis 9 päevaga.
Punane heegelniit oli olemas sellest boolerost, mis mul pildistamise päeval juhuslikult seljas oli. Boolero ise on üsna ammune juba.
Võltstagasihoidlikkust hüljates võin öelda, et seelikut oli tore heegeldada, ja kanda on seda suisa imetore.
Pildistas hea kolleeg Andres Lumi.

Paellõngast, tervitustega kursuslastele ;)

 Seisis see W&Wst toodud paellõng Spike mul "ehitusmaterjali" hulgas ja näris hinge, et no kuidas ta seal niisama ja ainsagi mõtteta lihtsalt on. tegelikult kudusin ma selle korra booleroks, aga no ei meeldinud. Märtsis ei andnud lihtsalt niisama seisnud lõng igatahes enam asu, tuli vardad võtta ja kuduma hakata. Ja just nii see läkski, mingi mõttepojuke oli ka peas olemas tegelikult. Kudusin ülevalt alla ja ühes tükis, nagu viimasel ajal ikka. See, et kandid peavad tulema teist värvi, oli ka üsna alguses kohe selge. Ja õhksilmustega muster õlavarrele kujunes kuidagi töö käigus, muidu läks maru igavaks, kudumine.
Kantide kuldse leidsin taas W&Wst. Ise ma oleksin ilmselt ostnud ikka Spike'i, aga nii kui poeprouale olin oma poolikut tööd kirjeldanud, ilmus riiulist krapsti! see kuldne ja no kus ma's selle sain enam tagasi panna, mind siis ei tunne või ;) Esta nägi selle lõnga kerimisega muidugi kurja vaeva, see on lihtsalt nii libe ja üsna raske.
Muide, piinlikkustundega pean tõdema, et alustasin kampsiga märtsi alguses, lõpetasin 1. mail, no tähistamaks töörahvapüha, mis muud. Ega sellest polegi muud järeldada, kui et töö hakkas vahepeal elamist segama :)

Veidi statistikat ka,
puuvillame paellõng Spike, kulus seda peaaegu täpselt 300 gr,
Varras 4mm
Kuldset lõnga kulus alla 100 gr.
Pildistas loomulikult Laura.
PS. Teisel pildil see õunapuuõis ei ole teps mitte butafooria, see on väga oluline õis, sest mitu aastat tagasi istutatud Sügisdessert õitseb päris esimest korda, erinevalt koos temaga istutatud Valgest klaarist, mis on igal kevadel õitsenud nagu hull.

Lilled lasteaeda

Ammuks see oli, kui ma lasteaeda mõned lumehelbed heegeldasin. Ma pole küll juba mõnda aeda lasteaeda juhtunud. Viimati siis, kui ma ummisjalu sinna tormasin, et kõrges palavikus Mr.T koju viia. Aga seda jõudsin ma küll märgata, et lumehelbed endiselt rühmaruumi ehtisid. No sealt siis tuligi mõte, et äkki talv sellepärast ei taandugi, et endiselt kasutatakse kaunistuseks lumehelbeid :) Ja sealt edasi ei olnud raske jõuda mõtteni, et järelikult on vaja uusi, värvirõõmsaid ja kevadisi kaunistusi. Happy Flower sobis nagu rusikas silmaauku. Esimest satsi sai näha pea aasta tagasi, siin. Nüüd heegeldasin veel 3 lille. Lõnga kulus nende jaoks umbes 50 grammi, ehk siis ühe toki jagu puuvillast. Ja nende heegeldamine oli jätkuvalt üks lust ja lillepidu.
Nüüd pole muud, kui Mr.T lähimatel päevadel taas lasteaeda viia, koos lilledega, et siis kaude otsekui vabandust paluda, et lapse kõrge palavik neid kenasid õpetajaid nii koledasti ehmatas.

 Lillepildid tegi Laura :)

Harvest Moon vol 2

 See hakkab justkui juba süsteemiks muutuma, et osa mustreid tuleb kaks korda läbi kududa. Osa huvitavaid mustreid siis :) Igatahes nüüd juhtus see taas, sedapuhku Harvest Mooniga. Esimest korda kukkus ta välja selline. Tore oli küll, aga iga kord seda kandes oli tunne, et midagi justkui ei klapi, no liiga suur tundus seljas. Ja läinud sügistalvel andsin oma Mooni emale ära, tema seljas oli see  kohe ilus, minu meelest minu seljas ei olnud. Aga kampsun oma toredate taskutega ei andnud rahu. Ostsin Vikkelist uue lõnga, DROPS Lima, sellise ploomililla ja alustasin taas.

 Nagu on näha juuresolevalt pildilt, siis kohati käis lausa töö ja vile koos, mitte et meie koosolekul keegi vilistama kipuks. Aga kudujad ju mõistavad, et pea tund aega tuleb multitaskinguga sisustada, koosolek peakski olema sildistatud kui kuduaeg :) Ja asjaosalistel palun mitte pahaks panna, ma tegelikult ka kuulsin, millest koosolekul räägiti.

Ja nii ta valmis saigi. Lõnga kulus mõni meeter vähem kui 11 tokki (üllatas mindki!), varras oli 4mm ja ilusa roosinööbi leidsin - ikka ja jälle - Pisiingli abiga Vikkelist.
Sedapuhku julgesin originaaljuhendit natuke muuta ka. Taljes tegin mõned kahandused, et kamps seljalt ilusti istuks. Pärast muidugi kasvatasin need silmused tagasi. Ja tõega, kampsun istub paremini seljas. Nöörpaela kudusin ka krae lühematesse servadesse, allääres on taas mõni rida ripsi. Ja taskud on kehaosa külge kootud, samuti on kohe külge kootud taskukant - noh, seda ma uuesti nii ei teeks. Aga kõik need muutused päästsid mind igasugusest voodrite või kantide külgeõmblemisest, ja see mulle sobis. Nüüd olen kampsuniga väga rahul.
Siia juurde tuleb lisada veel see, et pildid tegi hea kolleeg Anu. Mulle tundub, et sel korral ei suutnud isegi mina ilusat pilti ära rikkuda :) Aitäh, Anu!

Vest tädile

Kudusin oma toredale tädile vesti. Sest mul on vägaväga lahe tädi, kes pealegi on minu poistele kudunud sokke - oi, need hiiresokid on toredad - ja Steni kapsaussi müts on ka temalt. Ja see vest on küll vähim, mida mina sain tema heaks teha.

Mustri võtsin Dropsilt, 121-27, ei muutnud midagi ja kudusin M suuruse, sest selle varasemad kudujad andsid kui ühest suust tagasisidet, et vest tuleb arvatust oluliselt suurem. Lõngaks Nepal W&Wst, mida kulus peaaegu pool kilo. Nüüd pole muud kui loota, et vest väga napp ei oleks, soe sai ta küll, just nagu tädi soovis.

Tahtsin pikka seelikut

 Minu seelik, selline. Ise olen juberahul, seelikuga. Piltidega on taas täpselt nii nagu on. Hiilisime lastega õue, kui poisid olid juba terve igaviku haiged olnud. Natuke oli päevavalgust ka ja sivasiva tuli pildike ära teha. Ehk õnnestub mõni juurde hankida - nojah, Soho puhul mõtlesin ju sama... :S

Seelikut nägin esmakordselt Toomkuninga käsitööpäevikus ja see võttis mu tummaks. See oli lihtsalt nii väga ilus. Tahtsin endale ka, mis muud.
Lõngaks Novita Polku, toon Mustajuuri, kulus seda peaaegu 700 grammi ja kootud on seelik 2 lõngaotsa koos, mis üksiti tähendas seda, et erinevate tokkide värvid tuli ja kenasti koos jooksma saada. Aga see ei olnud tegelikult eriti keeruline.
Ahjaa, originaali leiate siit, Ravelry'st, ja seelikuid on seal ikka omajagu.

Ravelry'st leidsin ka mõtte seeliku ribad kohe kokku kududa, selmet neid hiljem üksteise külge õmblema hakata. Ja silmused lõin ka heegelketile ning kudusin hiljem teise otsaga kokku, nii e õmblusi on minimaalselt, ainult värvlis, mille ma kiiruga külge kudusin - seelik oli ju siva vaja selga ka saada ;) Teate isegi, kuidas see käib.
Mis siis veel... Ma ilmselt ei suuda iialgi väljendada seda, kui tänulik ma olen Toomkuningale, kes jagas minuga seelikuõpetust, mind aitas, isegi skeemi joonistas ja seda selgitas, muidu ma oleks ikka väga hädas olnud, ausõna! Tema seelik oli vaimustav, enda oma meeldib mulle umbes samapalju, aitäh, Toomkuningas!

Soho Teine, roheline

 Huvitav, et aasta on justkui uuepoolne, aga võlg on vana :)
Ma sain valmis ka oma Soho kleidi, Laurale kootud varianti näeb paar postitust eespool. Tegelikult sain ma selle valmis juba umbes kuu aega tagasi, postitus on viibinud eelkõige piltide puudumise tõttu. Praegugi teen selle sissekande üksnes selleks, et uued tööd mürinal peale ei tuleks; heade piltide puudus kummitab mind endiselt. Ärge saage minust valesti aru - Laural on suurepärane silm ja korralik kaamera, aga talvepäeval, kui õieti valgeks ei lähegi ei ole lihtsalt midagi parata. Noh, ja muud, hoopis teistsuguses asjaolud veel... las need praegu jäävad... Ehk siiski ilmub siia millalgi ka mõni selline pilt, millega ma ise rahule jään.

Enda kleidi jaoks valisin DROPS Alpaca, samblarohelise, vardad olid 2,5mm ja kudusin ma seda kleiti päevatöö ja öötõlkimise kõrvale umbes 2 kuud. Ahjaa, lõnga kulus kleidiks umbestäpselt 10 tokki ehk 500 gr.

Laura kleidiga võrreldes on minu omas ka mõni muutus. Esiteks oli  minu valitud lõng originaalist oluliselt peenem, mistõttu tuli mul kogu silmuste hulk ümber arvutada ja alatasa matemaatikust Hellega konsulteerida ja oma arvutuskäike ja loogikat kontrollida. Minu meelest sain ma sellega hakkama.
Siis meeldis mulle kleidi labases koes parempidine pind, ent keskosal, mähitud silmuste juures meeldis hoopis pahem pool. Mis muud, kui tuli keskosa pahempidi keerata. Kui ei usu, siis võrrelge Laua kleidi pildiga, on ju teistsugune ;) Enda kleidile soovisin ma ka lühikesi varrukaid ja mulle tundus, et varruka otsa sobib taas mõni kordus mähitud silmustega mustrit. Tehtud-mõeldud!

Alumise serva, varrukaotsad ja kaeluse heegeldasin üle, alumisse serva tegin suisa mitu ringi, et serv rullima ei hakkaks ja viimaseks heegeldasin pikooserva. Taas pole muud lisada, kui et: peaasi, et ise rahul oled, eksolegi.

Lumehelbed lasteaeda

Jõulukuu, mis parata :) Eelmisel nädalal vaatasin MrT-d lasteaias oodates, kuidas õpetajad rühmaruumi jõulutujuliseks muudavad. Ja tuligi mõte, et mõni heegeldet lumehelves oleks ehk seal asja ette. Oma varudest midagi erilist ei leidnudki, seega tuli heegelnõel kurjaks ajada ja mõned siva valmis heegeldada, 9 kui täpne olla. Igaks juhuks riputusaasad ka küljes kõigil. Piltidel on nad üles võetud kollektiivselt, ja siis mõned ka paarikaupa ja üksikultki.

 MrT saab igatahes helbed homme lasteaeda viia.

Soho Esimene

Kudusin Laurale Soho kleidi. Mulle kootud kleidid väga meeldivad - noh, juhuks, kui keegi siinsetest lugejatest seda veel ei tea. Ja originaal võlus mind hoobilt. Laurat ka :)

Siinkohal on paslik tänada Monikat, kes oma kohekohe sündima hakkava tütrekese ootuses ei pidanud paljuks mind mustriga aidata. Jube lahe on, kui inimesed, keda sa pole iialgi päriselt kohanud, on ikkagi sinu sõbrad, ja Monika, Sa tead, et ma olen Sulle teene võlgu, eksju! ;)

Ühel laupäeval - enne Tallinna maratoni, käisime Lauraga Karnaluksis - mina olin sellest enne vaid kuulnud, ja sain kohale minnes ikka trauma - no ma ei armasta eriti poode, vist... Aga lõnga saime ikka ka. Mina oleksin valinud ühe Novita lõnga, aga Laura tahtis just seda, Schoeller+Stahli Big Mexikot (50gr ja 85m), kirevat nagu vausaba. Ostsin vist 16 tokki, ikka juhendi järgi, kulus 10 ja veel üks jupike, nii et keegi saab kampsuni ka sellest.

See on hetkel minu ainuke pilt sellest kleidist, maal olles ei olnud justkui pildistamiseks ilma, valgus oli ka viletsavõitu, aga kui tüdruk pilte juurde teeb, siis näitan siingi.
Kleit meeldib mulle endiselt - noh, muidu ma seda ju endale kuduma vast poleks hakanudki. Alumine serv on pikoodega üle heegeldatud ja pildilt on näha, et esimene ots kipub üles keerduma, aga ma ei saanud ise kleiti viimistleda - ma polnud kindel, kas sakiline serv tüdrukule meeldib ;) ja nüüd nii ongi. Kui kleidiga kohtuma juhtun, eks siis sakutan seda servagi natuke.