Tahtsin pikka seelikut

 Minu seelik, selline. Ise olen juberahul, seelikuga. Piltidega on taas täpselt nii nagu on. Hiilisime lastega õue, kui poisid olid juba terve igaviku haiged olnud. Natuke oli päevavalgust ka ja sivasiva tuli pildike ära teha. Ehk õnnestub mõni juurde hankida - nojah, Soho puhul mõtlesin ju sama... :S

Seelikut nägin esmakordselt Toomkuninga käsitööpäevikus ja see võttis mu tummaks. See oli lihtsalt nii väga ilus. Tahtsin endale ka, mis muud.
Lõngaks Novita Polku, toon Mustajuuri, kulus seda peaaegu 700 grammi ja kootud on seelik 2 lõngaotsa koos, mis üksiti tähendas seda, et erinevate tokkide värvid tuli ja kenasti koos jooksma saada. Aga see ei olnud tegelikult eriti keeruline.
Ahjaa, originaali leiate siit, Ravelry'st, ja seelikuid on seal ikka omajagu.

Ravelry'st leidsin ka mõtte seeliku ribad kohe kokku kududa, selmet neid hiljem üksteise külge õmblema hakata. Ja silmused lõin ka heegelketile ning kudusin hiljem teise otsaga kokku, nii e õmblusi on minimaalselt, ainult värvlis, mille ma kiiruga külge kudusin - seelik oli ju siva vaja selga ka saada ;) Teate isegi, kuidas see käib.
Mis siis veel... Ma ilmselt ei suuda iialgi väljendada seda, kui tänulik ma olen Toomkuningale, kes jagas minuga seelikuõpetust, mind aitas, isegi skeemi joonistas ja seda selgitas, muidu ma oleks ikka väga hädas olnud, ausõna! Tema seelik oli vaimustav, enda oma meeldib mulle umbes samapalju, aitäh, Toomkuningas!