Preeriaseelik, vol2, selle aasta päris esimene töö

 Ja taas läks nii, et üks muster tahtis teist korda veel kootud saada. Esimest korda kudusin Laurale alles mõni kuu tagasi. Kirjuid lõngu jäi omajagu alles, muster ja seelik ise meeldisid väga ja nii see enamasti loogiliselt lähebki. Laura seelikuga võrreldes on siiski muutusi tehtud - olulisimaks see, et ühe mustri pikkusse venitamise asemel otsustasin sel korral pigem järgida kirjakorda, aga mustrid 2 korda läbi kududa. Kui seelik juba valmis ja seljas oli, siis sain vestlusest Marikaga ka mõtte, kuidas seda seelikut oleks saanud kududa eesti vöökirjades, mis mulle väga meeldivad. Aga seekord siin sedapidi. Ma julgen kahelda, kas ma seda kolmandat korda kuduma hakkan. Varras endiselt 2,75mm ja lõngad DROPSilt, Alpaca, BabyAlpacaSilk ja Fabel.
Originaal ei ole vahepeal muutunud, muide, ikka selline.
Ja veel, kuna mind on taas tabanud "knitter's block", siis kõik kudumõtted, -ideed ja kleidimustrid on teretulnud :)
PS. Pildistas hea kolleeg Anu, olen tõeliselt tänulik!

"Ilonapunane" kleit, valmis mõnda aega tagasi, pildid vastsed

Punane kleit, mõnes mõttes kaua tehtud kaunikene. Oma looga kohe kindlasti. Alustades sellest, et see kleit oli esialgu pikk kootud valge seelik, lambavillane. Lambaid kasvatas toona minu vanaema, keda ei ole juba enam kui 10 aastat. Aga ma mäletan seda, kuidas vanaema juures lambaid pügati, villa pesti ja kuivatati, villavahetusse viidi ja sealt lõngaga koju sõideti. Igal pool olin teismelise plikasabana ninapidi juures. Aga et siis valge seelik... mida ma vist kandin 1 korra, siis jäi seelik kappi seisma. Eelmisel kevadel otsustasin ta lõngaks tagasi muuta. Harutasin seeliku üles ja kerisin lõnga mitmesse-mitmesse pehmesse kerasse, sest selleks ajaks oli peas juba mõte lõng kerades ära värvida. Kerades värvida selleks, et saaks kirju tulemuse. Põhitooniks tahtsin punast, aga sellest, et punase juurde enam kollaseid või selgeid siniseid täppe värvimise ajal panna ei saa, tuli alles siis, kui lõng värvipotist välja tuli :) Tulemuseks oli erinevates toonides punane, ilus sellegipoolest. Siinkohal on paslik ära rääkida ka see, miks teatud ringkondades on tegemist "Ilonapunasega". Ma tahtsin seda lõnga millekski kududa juba eelmisel kevadel, ja ühes kuduklubis oli see mul kaasaski. Lõng oli niisamagi ilus vaadata, aga kuduklubis avastasime korraga, et kui seda vaadata läbi Ilona päikeseprillide, siis muutus see veel iseäranislikult säravsädelevpaeluvpunaseks - ja oligi nimi olemas. Aitäh, Ilona! 

Eks edasi oli vaja leida muster, mida kududa, ja see võttis omajagu aega. Ma alustasin vähemalt 2 erinevat projekti ja harutasin need sama rõõmsalt üles. Ei tundunud õige, ja selle olen ma maniakaalkududes küll selgeks saanud, et kui juba kudumise ajal kahtled, siis on mõistlikum midagi muud teha, sest kui ei meeldi, siis nagunii hiljem ei kanna ka. Ja see lõng ootas "oma" asja. Ja lõpuks leidis ka, Selle, Folded. 

Kudusin nii, nagu originaalkampsun oli kootud, vöökohast ülespoole, siis varrukad ja kaelus. Seejärel harutasin silmuste loomiseks kasutatud heegelketi üles, korjasin silmused vardale ja hakkasin kampsunit seelikuks kuduma. Seda piiri, kus lõng otsa sai, ei saa ju ka peita. Selles kohas oli ka dilemma, kas harutada selleks ajaks tuunikaks saanud riidetüki tagasi kampsuniks või mõelda midagi muud välja. natuke kaalumist, ja otsus valmis - midagi muud. Pole parata, minu süda kuulub kootud kleitidele-seelikutele; kampsunid peavad minu tähelepanu pälvimiseks ikka väga pingutama. Vikkelist leidsin toonilt peaaegu sama villase lõnga, Pitsiliste koekirjade raamatust leidsin suhteliselt lihtsa pitsilise lehemustri ja kleit saigi valmis. Mulle näib, et teisest lõngast pitsiline seelikuosa mõjub päris orgaaniliselt ja kleit meeldib mulle tervikuna väga. Kolmveerandvarrukast on saanud minu selle hooaja suur lemmik nagunii. 

Tehnilisest poolest ka: varras 3mm, isevärvitud lõng sai otsa viimse meetrini.

Pildid on tehtud teadagi-kus, B1+ kursuse lõpupäeval, lilled kursuslastelt, pildistas taas suurepärase silmaga hea kolleeg Andres Lumi.

Laura triibik

Nüüd on siis käes see aeg, kui tuleb eelmise aasta võlgu siin veel likvideerida. Laura triibik, Anna Waterfall valemi järgi kootud. Taust taas igavesti proosaline: seisis see lõng - natuke villa, natuke mohääri ja natuke kunstkiudu - mul kastis juba mitmeid aegu, ja ootas hoopis millekski muuks saamist. Aga ei saanud. Siis kudusin puuvillasest ja Anna mustri järgi langeva kraega kampsi, ja tuli mõte, et talve hakul kooks selle seisnud lõnga sama mustri järgi ära. Tehtud-mõeldud. Varras nr 5, lõngast 2 otsa korraga ja töö lausa lendas käes. Värve ei tahtnudki kokku klapitada. Ja siis tuli jõul ja ma läksin pooliku kampsiga maale. Ja siis tegi pähe pesa mõte, et Laurale sobib see kamps tegelikult oluliselt paremini kui mulle. Tüdruk proovis selga, ja võta varbast! mõte õige. Kudusin kampsi valmis, saatsin linna, laps rõõmus, mina rahul, ja näriv lõng on kah kastis peaaegu otsas. Sulaselge puhaskasu, ütleks ma ;) 

On need numbrid ikka nii olulised... Gurmeejooksude hooaja algus ;)

Joon alla, mis muud, aastale, tegemistele.
Selle aastaga olen läbinud 1427 kilomeetrit, sellest joostes 1046 kilomeetrit, suuskadel 223 kilti - ja päris kindel on see, et selle aasta lõpp ei ole siia mitte meetritki lisanud :) Jalgrattaga 55,99 kilomeetrit - see kõneleb enda eest, ja triatlonist ei maksa unistadagi, eksole. Ülejäänud kilomeetrid tulid peaasjalikult kõndides ja orienteerudes.
35 tundi ja 11 minutit võttis sellest aastast enda alla tennis - tervitan siinkohal Piretit ja Morist :) Jooksmisele kulus 117 tundi ja 10 minutit. Igasugused muud spordiga seostuvad tegevused juurde, ja kehakultuur "neelas"  aastast 223 tundi, 56 minutit ja 7 sekundit.
Olguolgu, aastane kalorikulu ka - kõik kokku 171 652 kcal :)

Mis teha, pildid selle aasta "suursündmusest", Laulasmaa Ultrast.
Ega eriti hõisata ei ole, mõni helgem ja rõõmsam hetk ju oli ka, mõni õnnestumine. Ah, las olla. Regret is a wasted feeling ;)




Aga sellega ei ole numbrid veel otsas.
Sel aastal olen ära kudunud ja millekski kujundanud 6965 grammi, ehk siis 17756,7 meetrit erinevat lõnga. Õige kröömike jäi 7 kilost ja 18 kildist puudu ;) Lõnga osta suutsin tervelt 2315 grammi vähem kui seda ära kududa.
Laura seelik on vast üks huvitavamaid asju sellest aastast.

Ja minu Harvest Moon vol 2. Tegelikult olid heegeldatud seelikud ka hästi toredad, ja viimasena valmis saanud "Ilona punane" kleit, sellest pole pilte ikka veel.

Õnnelik aasta, mis muud. Just selline, nagu Sadam laulab, need on hetked, mille nimeks ilus elu... 

Veel üks tilluke kleit tillukesele tüdrukutirtsule

Juttu palju polegi, taas Anouk kleidina, ühe sellise juba tegin, Hupsile. Nüüd oli justkui põhjust veel üks kududa, selline:
varras endiselt 4mm ja lõngki seesama Titan Wool Egitto, ainult lilleteema lahendasin natuke teisiti seekord. Mis muud kui loota, et vastsetele lapsevanematele ka kleit meeldib... :)

Ja nüüd võivad põrandad olla kui külmad tahes :)

Talve asi, vaja jalad soojas hoida. Ja viltimine on selline, natuke naljakas ettevõtmine, enne ei näe, kuidas välja kukkus, kui on juba lootusetult hilja midagi parandada :)

DROPSil on tore konnasussi muster ja kui ma S-le pakkusin konnausse, siis tema oli kohe nõus. Pikema jututa tulemus ka, alguses sellised:

ja siis juba sellised. Algusest peale tundusid need konnad mulle rohkem roti moodi, aga no missa teed, on nagu on :)


Aga ega's MrT saanud sussidest ilma jääda. Aga tema konnasusse ei tahtnud, triibulisi hoopis. Selliseid olin korra juba kudunud, tundus olevad hea mõte. Ja kui juba, siis juba, tegin endale ka ühe paari. Pildid ikka enne ja pärast :)

 Minu "esimesed triibulised"

 Ja MrT triibikud, õnnelikult pildil.

Ostsin Vikkelist DROPS Eskimot ja kasutasin ära ka kodused varud, kokku kulus lõnga 618 grammi/meetrit, kudusin vardaga nr8. ja viltimisega ajasin ilmselt umbe pesumasina filtri, täna õhtul olen hoopis sellega tegelenud, meelelahutus seegi ju :)

Preeriaseelik

Ja siin ongi "vana võlg", Laurale kootud Preeriaseelik. Originaal on siin. Mulle väga meeldis, Laurale meeldis ka ja nii ma 7 erivärvi peenikest lõnga koju tõingi. Minu versioon sai üsna originaalilähedane, selline:

Kasutasin DROPSi lõngu Fabel, Alpaca ja Baby Alpaca Silk. Varras 2,75mm. Lõnga kulus kokku 176 grammi ja 622 meetrit ja pusimist oli omajagu. Aga tulemus meeldis mulle. Kuigi, seda uuesti kududes teeksin mõne asja teisiti. Kuna originaal oli kootud jämedamast lõngast, siis tuli teha ümberarvutusi, laiusega pole muret, aga pikkust tuli millegi arvelt juurde anda. Mina kudusin mustris ridu topelt, aga praegu tundub mulle, et oleks võinud pigem mustreid korrata vajaliku pikkuseni. Värve ei muutnud ma sellepärast, et ei olnud kindel, kas suudan ise 7 värvi nii ilusti klappima saada, kuigi mõte sellisest seelikust vöökirjades ja teistes toonides, ei ole mind maha jätnud.

Lumiselt, lasteaeda

Natuke ikka on piinlik ka, viimane postitus on augusti keskelt, täpselt 3 kuu tagant. No tegelikult ei ole ma päris jõude istunud, vaatasin just tabelisse, et lõnga olen ikka koju toonud natuke, ja lõnga olen varrastel vorminud ka natuke. Augustis tegin MrS-i lastehoidu tänutäheks mõned nukuriided, need jäidki pildistamata. Septembris kudusin ja harutasin - muster oli huvitav, aga kuidagi ei saanud teist paika, et oleks "see õige". Oktoobrist on ootel 2 võlga: kaelus, mille ma Krentu mustri järgi endale kudusin, ja seelik, mille Laura sai sünnipäevaks. Vat sellest tahaks pilti ikka küll. Küllap saab ka. Ükskord.

Aga nüüd siis lumiselt ja lasteaeda. No lasteaed on poistel jätkuvalt tore-vahva-armas.

Muidu ma ei oleks ju juba eelmise talve hakul mõelnud, et mõned heegeldatud lumehelbed oleksid rühmaruumis toredad. Kusagil eespool on needki pildile saanud. Aga sel sügisel tuli üks õpetajatest natuke häbelikult rääkima, et sel aastal suisa suure saali kuusk heegeldatud helvestega ehitakse, ja et kas mul oleks ehk mõni veel neile tuua, et nemad ei raatsivat oma rühma helbeid ära anda, et nemad mitte ei hingagi, et neil seliseid helbeid juba on. Aga mul on raudselt lihtsam heegeldada uusi helbeid, kui hakata varasemaid üles vuntsima. Ja nii ma siis ajasingi heegelnõela kurjaks ja valmis neid 16. Tegelikult oli mul 13 valmis, kui ma küsisin MrT-lt, et ehk nüüd aitab, 13 on juba. Poiss teatas tõsiselt: "Tee 14 ja 15 ka, siis aitab." No mis seal's ikka. 16. tuli kuidagi ise, mingi muster tekkis veel, mida ma tahtsin proovida, vist. Tegelikult on viimistlemine hoopis tüütum, aga isegi selle sain tehtud, nii et kui poisid kolmapäeval lasteaeda lähevad, siis on neil midagi kaasa viia. Kõigi rõõmuks.

 Mõnele raputasin kullasära peale, aga seda ilmselt pildile püüda ei õnnestunud. Ja osad on sihilikult natuke ebasümmeetrilised tehtud, nagu loodus oma ebatäiuses ikka :)

Inspireerit'

Kõik sai alguse sellest kampsunist. Ma isegi ei tea, mis Mr.T-le selle juures meeldis, aga korraga avaldas ta soovi, et tehtagu temale ka "selline kampsun, triibuline". Ega ma ka kade ei olnud ja nii me Vikkelisse läksimegi, värve valima. Mr.T valis 4 värvi, mina lisasin viienda. Kudusin, nagu viimasel ajal ikka, ülevalt alla, ühes tükis, väikesed varrukad juurde. Kududa oli seda päris lõbus ja valmis sai ka ruttu, aga see otste peitmine, siis ma küll kirusin ennast ega mõistnud, mis mul ometi arus oli. Aga peaasi, et laps rahul on, kas polegi :)

Lõngaks DROPS Muskat, kulus seda 176 grammi, varras oli 3,5mm.

Kudusin koos Annaga

Mustrimaailmas hakati koos Annaga kuduma Anna disainitud ja tema valemi järgi toppi, sellist. Mõte meeldis mulle väga ja teksasinine puuvillane DROPS Muskat oli ka ehitusmaterjalide kastist kohe võtta. Võluv selle kudumi juures on muidugi taas see, et kootakse ülevalt alla, saab poolikut asja hästi proovida, vajadusel kohe muutusi teha ja üldse on mugav ja mõnus, kui pole pärast vaja tükke kokku õmmelda. 

Aga mulle näis kohe, et ma ei taha päris toppi, kuidagi ebapraktiline tundus. Mulle pigem meeldis mõte varrukatest, et tekkiks justkui kerge kampsun, mida kanda jahedamate ilmadega või suisa tööle selles minna. Harutada sain seda muidugi omajagu, sest langev krae kootakse valemi järgi, ja see oli sulaselge katse-ja-eksituse meetod. Samamoodi eksperimenteerisin varrukapikkusega. Tegelikult nägid lühikesed varrukad ka täitsa vahvad välja, aga lõpuks jäi siiski 3/4 varrukas. Äärde tegin tihedama sammuga pahempidiseid ridu, et rullima ei hakkaks. 

 Tehnilisi andmeid ka:
Lõngaks DRPOS Muskat, varras 4mm, mille kehaosas vahetasin 3,5mm vastu välja. Nii ei olnud vaja taljeosas kahandusi teha. Lõnga kulus 414 grammi ja 828 meetrit. Krae on kootud silmustega X (kui see kellelegi midagi ütleb, valem 1,2X oli liig mis liig). Kahandused tegin krae servades ja talvise kampsiku lõng on kastis ootamas, ootab see siis sügist ja uut kudutuuri, et veel üks selline kududa.
Pildistas armas abikaas.