"See, kes lennata ei oska, see on meie meelest loll"

Tsitaat loomulikult Lottest :)

Ma ei teagi, millest see lugu sel korral alguse sai. Kas sellest, et terve veebruari jooksul ei kudunud-heegeldanud ma mitte grammi-sentimeetrit-varda-heegelnõelatäit lõnga. Lihtsalt oli tunne, et Preeriaseelikuga kudusin end tühjaks. Mõtteid tegelikult on, aga kuidagi ei olnud seda miskit, mis sunniks uut tööd alustama. Pentsik oli. Samas ma muidugi lugesin omajagu, ja see on ju ka tore.
Aga siis märkasin, et meie toreda lasteaia rühmaruumi ehivad endiselt minu heegeldatud lumehelbed. Kuna lumelootust ei ole enam ilmselt mitte kellelgi, mõtlesin, et on aeg rühma millegi

kevadisemaga kaunistada. Need linnud... hmmmmm... ma usun, et need jäid mulle silma mingilt Pinteresti pildilehelt. Pisiingel söödab neid mulle inspiratsiooniks ette järjepidevalt, minu "knitter's block" paraku kestab edasi.
Aga need linnud tundusid toredad, mõtlesin, et proovin. Nokaga punkarlindudel oli ka juhend olemas, pusisin, harutasin, pusisin taas. Kolmandaks linnuks olin heegeldamist ratsionaliseerinud nii, et tükkide kokkupanek ei olnud enam tüütu. Aga 3 neid linde ongi ;)
Ja originaal on siin.

 Öökullide õpetus oli tasuline, osta ei raatsinud. No vaadake ise siit.
Uurisin pilte ja lihtsalt hakkasin tegema. Ka 3 sai kokku. Esmaspäeval saavad poisid linnud lasteaeda viia. Õnneks ei ole seal asi enam nii lumine, lumehelbed on vahepeal välja vahetatud minutehtud lillede vastu, nii et linnud sobivad sinna suurepäraselt :) Ja MrS. soovis ka ühele pildile jääda :D

Lõngaks Steinbach Capri, 100% puuvillane, heegelnõel 3mm

PS. Kadunud kuduisu otsin endiselt taga...