Teeme head ka sel aastal :)

Kuidagi peab oma knitter's blocki ju leevendama. Seega teeme head, päris pisikestele, ja natuke suurematele ka. Ja kõik, keda teema vähegi puudutab, on lahkesti oodatud kaasa lööma.
Plaan nimelt järgmine: koome-heegeldame Tartu Ülikooli Anestesioloogia ja Intensiivravi Kliiniku lasteintensiivravi osakonnale. Neil on kõige suurem puudus järgnevast:
- pisikesed mütsid vastsündinutele ja enneaegsetele beebidele
- papud ja pöidlata kindad vastsündinutele ja enneaegsetele lastele
- erinevates suurustes sokid ja pöidlaosata kindad lastele vanuses 1 aasta kuni 18 aastat
- beebitekid suuruses 50cmx50cm
- tekid lastele vanuses 1 aasta kuni 18 aastat, ehk siis kuni suuruseni 1,5mx2m

Kudumiseks-heegeldamiseks on omajagu aega, asjad kogume lõplikult kokku septembri esimeses pooles ja kuu lõpus anname osakonnale üle.

Veel infot:
Materjal peab olema masinpesukindel, villapesuprogrammiga pestav ja võimalikult naturaalne (meriino, villa- ja puuvillasegud). Päris pisikestele tehtavad asjad peaksid olema hästi pehmed, sest nende lapsekribalate nahk on ju imeõrn. Suuremate laste sokkide-kinnaste jaoks võib vabalt valida ka masinpestavat sokilõnga. Suurem puudus on just suuremate laste asjadest. Ja kinnaste juures tuleks silmas pidada veel paari asjaolu: pöialdega pole vaja jännata :), küll aga peaks kindad olema piisavalt avarad, et kindasse mahiks ka käe külge kinnitatud kanüül. Samuti ei ole vaja kinnastesse kududa peenikesi mustreid, sest kanüül võib lõngajooksudesse kinni jääda. Randmeosa ei ole ka vaja pikaks kududa, pigem võiks kinda servas olla augurida, sealt läbi põimitud nöör, et kinda saaks hõlpsalt käe külge siduda.

Nüüd on selgeks saanud ka see, et valmis asju saab tuua Vikkeli käsitööpoodi Tartus Lõunakeskuses ja Tallinnas Solarises asuvasse poodi Pärl&Lõng. Samuti on mõlemad poed lubanud projektis osalejatele 15% soodustusega lõngu Supremo ja Supremo Fantasy.

Kõik asjakohased ja -kohatud küsimused võib esitada mulle: maiaboltovsky@gmail.com või siinsamas blogi kommentaarides.
Aitame koos neid, kes ise ennast kuigivõrd aidata ei saa!

"See, kes lennata ei oska, see on meie meelest loll"

Tsitaat loomulikult Lottest :)

Ma ei teagi, millest see lugu sel korral alguse sai. Kas sellest, et terve veebruari jooksul ei kudunud-heegeldanud ma mitte grammi-sentimeetrit-varda-heegelnõelatäit lõnga. Lihtsalt oli tunne, et Preeriaseelikuga kudusin end tühjaks. Mõtteid tegelikult on, aga kuidagi ei olnud seda miskit, mis sunniks uut tööd alustama. Pentsik oli. Samas ma muidugi lugesin omajagu, ja see on ju ka tore.
Aga siis märkasin, et meie toreda lasteaia rühmaruumi ehivad endiselt minu heegeldatud lumehelbed. Kuna lumelootust ei ole enam ilmselt mitte kellelgi, mõtlesin, et on aeg rühma millegi

kevadisemaga kaunistada. Need linnud... hmmmmm... ma usun, et need jäid mulle silma mingilt Pinteresti pildilehelt. Pisiingel söödab neid mulle inspiratsiooniks ette järjepidevalt, minu "knitter's block" paraku kestab edasi.
Aga need linnud tundusid toredad, mõtlesin, et proovin. Nokaga punkarlindudel oli ka juhend olemas, pusisin, harutasin, pusisin taas. Kolmandaks linnuks olin heegeldamist ratsionaliseerinud nii, et tükkide kokkupanek ei olnud enam tüütu. Aga 3 neid linde ongi ;)
Ja originaal on siin.

 Öökullide õpetus oli tasuline, osta ei raatsinud. No vaadake ise siit.
Uurisin pilte ja lihtsalt hakkasin tegema. Ka 3 sai kokku. Esmaspäeval saavad poisid linnud lasteaeda viia. Õnneks ei ole seal asi enam nii lumine, lumehelbed on vahepeal välja vahetatud minutehtud lillede vastu, nii et linnud sobivad sinna suurepäraselt :) Ja MrS. soovis ka ühele pildile jääda :D

Lõngaks Steinbach Capri, 100% puuvillane, heegelnõel 3mm

PS. Kadunud kuduisu otsin endiselt taga...